17. septembril toimus meil noortekas, mille pealkiri oli - Avastajad, ehk "Avastajad Jumalas".
Terve maja peale oli tehtud avastusteekond, kus mööda nooli liikudes sai igaüks midagi avastada. See oli individuaalne teekond, ehk igaüks läbis selle üksi, et saaks rahulikult mõelda. Samamoodi me kasvame Jumalas individuaalselt, igaühel on oma tee ja see on hea.
Avastusretkeks valmistas igaüks kaardi, kuhu sai salvestada avastusi. Teekonna jooksul oli võimalus otsida imesid, mida Jeesus tegi. Sai valida kitsa ja laia tee vahel, ehk kas minna vaiba pealt või pingi alt. ;D. Sai pimedas ruumis taskulambi valgel lugeda 23. psalmi, kus Taavet laulab: "Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja...". Teisel korrusel sai mõelda sellele, mille eest me Jumalale tänulikud oleme. Üks tüdruk on tänulik heade sõprade eest, kelled ta on leidnud noortekalt!
Huvitav ülesanne oli ka kirjakoha kokku panemine puzzle näol.
Ma soovin teile kõikidele kasvavat osadust Jumalas, ning "armastage üksteist innukalt ja südamest"!
Marili püüab kokku panna puzzlet, et saada teada mis avastuse võib leida. Avastus oli Ef. 3:17 "Et Kristus usu kaudu elaks teie südames ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse".
Pille kirjutab sellest, mille eest ta on Jumalale tänulik.
1. Sm 1:1-20; 1 Sm 2:18-21 lugemine. See räägib Hannast, kes andis oma ainukese poja Saamueli Jumalale, ning sai suure õnnistuse osaliseks - ta sai Jumalalt 3 poega ja 2 tütart. Ehk Jumal on nendega, kes kitsal teel käivad!
Pille tegi süüa! Aitäh! ( :
